Jälle oled üksi, seisad ristunud teel,
mis ringiratast käies ei lõppenudki veel.
Kas jälle viga teistes või seekord sinu sees?
Sel ristteel suikunud unne iga sinu meel.
Üle varju Sa hüpata ei saa,
kes peeglist vastu vaatab, sinu keha kasutab.
Karju täiega, lase välja saast,
mis su hinge seest täidab ja lootusetust toidab.
Hingerahu, sisse mahub rohkem kui üks viin.
Oled pahur, pähe mahub meeletus ja piin.
Veri käima, ugri välja, meenub, mis on naer.
Alles mõistus, käed ja jalad, kadund valu- vaev.
Üle varju Sa hüpata ei saa,
kes peeglist vastu vaatab, sinu keha kasutab.
Karju täiega, lase välja saast,
mis su hinge seest täidab ja lootusetust toidab.
Seisad kahvatus vaikuses.
Oled ühena kõiksuses.
Sul jäänud nautida vaid veel on see.
Üle varju Sa hüpata ei saa,
kes peeglist vastu vaatab, sinu keha kasutab.
Karju täiega, lase välja saast,
mis su hinge seest täidab ja lootusetust toidab.
Üle varju Sa hüpata ei saa,
kes peeglist vastu vaatab, sinu keha kasutab.
Karju täiega, lase välja saast,
mis su hinge seest täidab ja lootusetust toidab.
Artist: Prins Thomas
Artist: Maximum The Hormone
Artist: Downtown Boys